Veekindlad ehtematerjalid: millest teha suveehteid?

Suvel saavad ehted tavapärasest rohkem vett, päikest, higi, mere soola, basseinivett ja päikesekreemi. Kui soovid valmistada käevõru, jalaketi või kaelaehte, mida ei pea iga väikese veepritsme pärast eemaldama, tasub materjalid hoolikalt valida.

Päris hooldusvaba ehet peaaegu ei ole. Seetõttu on „veekindla ehte” asemel täpsem rääkida vett taluvast ehtest – ehtest, mille materjalid ei kaota juhusliku märgumise järel kohe oma värvi, kuju ega tugevust.

Vett taluv helmestest suvekäevõru rannaliival

Mis võib ehet veega kokku puutudes kahjustada?

Sageli ei ole probleem ainult vesi. Ehet mõjutavad korraga mitu tegurit:

  • merevees olev sool;
  • basseinivees olev kloor;
  • päikesekreem ja kehakreem;
  • higi ja naha loomulik happelisus;
  • kuumus ning otsene päikesevalgus;
  • märja ehte hoidmine suletud kotis või karbis.

Kõige rohkem vajavad tähelepanu helmeste pinnaviimistlus, metallosad, nöör ning liimiga kinnitatud detailid. Ehe võib paista esmapilgul täiesti korras, kuid korduv märgumine võib tasapisi nõrgestada nööri, kulutada kattekihti või muuta helmeste värvi.

Millised ehtematerjalid taluvad vett paremini?

Roostevaba teras

Roostevaba teras on üks praktilisemaid valikuid, kui soovid valmistada niiskust taluvat ehet. Eriti hea korrosioonikindlusega on 316L roostevaba teras, millest valmistatakse näiteks kette, ühendusrõngaid, kõrvarõngakonkse, karabiinhaake ja pikenduskette.

316L teras peab tavalisest ehtemetallist paremini vastu niiskusele ja kloriide sisaldavale veele. See ei tähenda siiski, et ehet võiks pärast meres või basseinis ujumist hooldamata jätta. Ka roostevaba teras tasub puhta veega üle loputada ja pehme lapiga kuivatada. World Stainlessi materjalides kirjeldatakse 316L terast materjalina, mis toimib hästi ka kokkupuutel basseiniveega.

Kui detail on kuldset tooni, kontrolli lisaks, kuidas värvikiht on valmistatud. PVD-kate on üldjuhul tavalisest õhukesest galvaanilisest kattest vastupidavam, kuid ka selle kestvus sõltub tootest, kasutusest ja hooldusest.

Klaashelmed ja seemnehelmed

Klaas ise talub vett hästi, kuid helme pinnaviimistlus ei pruugi olla sama vastupidav. Seemnehelmed võivad olla värvitud, kaetud metallikihi, läike, värvijoone või muu dekoratiivse viimistlusega.

Vett taluva ehte jaoks eelista võimalusel helmeid, mille värv on klaasi sees või mille tootja on märkinud vastupidavaks. Näiteks Miyuki Duracoat-viimistlus on loodud tavalisest galvaniseeritud kattest vastupidavamaks, kuid ka Duracoat ei muuda kõiki toone täiesti kulumiskindlaks.

Miyuki rõhutab oma ametlikus värvide vastupidavuse tabelis, et tulemused sõltuvad konkreetsest värvist ja kasutustingimustest. Seepärast tasub eriti metallik-, hõbetatud, värvitud ja seest värvijoonega seemnehelmeste puhul kontrollida just valitud värvikoodi.

Praktiline soovitus: kui sa ei ole viimistluse vastupidavuses kindel, leota mõnda varuhelmest esmalt vees ning hõõru neid pärast kuivamist heleda puuvillase lapiga. Nii märkad, kas värv hakkab muutuma või lapile kanduma.

Sünteetilised helmenöörid

Nailon- ja polüesternöörid imavad üldjuhul vähem vett kui puuvill ning kuivavad kiiremini. Seetõttu sobivad need hästi suviste helmestest käevõrude, jalakettide ja mikromakramee-ehete valmistamiseks.

Sobivad võivad olla näiteks:

  • tugev punutud nailonnöör;
  • polüesternöör;
  • vahatatud sünteetiline makrameenöör;
  • helmestamiseks mõeldud sünteetiline nöör, mis sobib valitud helmeste ava suurusega.

Ka hea nööri puhul tuleb kontrollida sõlmi. Märg ja libe nöör võib halvasti tehtud sõlmest lahti tulla. Reguleeritava käevõru puhul tee piisavalt pikk liugsõlm ning katseta kinnitust enne ehte kandmist.

Akrüül-, vaigu- ja polümeerhelmed

Sünteetilisest materjalist helmed on sageli kerged ning taluvad juhuslikku märgumist hästi. Need sobivad eriti suviste värviliste käevõrude ja kaelaehete valmistamiseks.

Ettevaatlik tasub olla helmestega, millel on:

  • peale trükitud muster;
  • metallikvärvi pinnakate;
  • liimitud kaunistused;
  • värvitud või lakitud pealispind.

Helme põhiosa võib olla vett taluv, kuid dekoratiivne viimistlus ei pruugi seda olla.

Karbid ja pärlmutter

Looduslikud karbid ja pärlmutter sobivad hästi suveehetesse ning taluvad niiskust paremini kui näiteks puit või nahk. Samas võivad neid kahjustada kloor, kosmeetika, tugevad puhastusvahendid ja pikaajaline päikese käes hoidmine.

Värvitud, lakitud või liimitud karbid vajavad rohkem ettevaatust kui töötlemata materjal. Pärast merevett loputa ehe puhta veega ja kuivata hoolikalt.

Millised materjalid tuleks enne ujumist eemaldada?

Kaetud ehtemetallid

Kulla- või hõbedavärviline detail ei pruugi olla valmistatud kullast või hõbedast. Sageli on tegemist messingist, vasest või muust alusmetallist detailiga, mille peal on õhuke dekoratiivne kiht.

Sool, kloor, higi ja kosmeetika võivad kattekihti kulutada. Selle tulemusena võib detail:

  • tuhmuda;
  • muuta värvi;
  • jätta nahale roheka jälje;
  • paljastada kattekihi all oleva metalli.

Selliste detailidega ehted tasub enne ujumist eemaldada.

Hõbe

Hõbe võib vee, soola, kloori ja nahaeritiste mõjul kiiremini tumeneda. Üksik veeprits ei riku hõbeehet, kuid regulaarseks meres või basseinis kandmiseks ei ole see kõige muretum valik.

Magevee- ja kultiveeritud pärlid

Pärlid on õrnad orgaanilised materjalid. Kloor, päikesekreem, parfüüm ja muud kosmeetikatooted võivad kahjustada nende pealispinda ning vähendada läiget. GIA soovitab pärleid basseiniveest eemal hoida.

Looduslikud kivid

Kõiki looduslikke kive ei saa ühe reegli järgi hinnata. Poorsed, töödeldud või värvitud kivid võivad vett ja kemikaale imada ning muuta värvi. Erilist ettevaatust vajavad näiteks türkiis, malahhiit, opaal ja korall.

Ka päikesekreem ning nahaõli võivad poorse kivi välimust mõjutada. Näiteks GIA kirjeldab türkiisi poorse materjalina, mida võivad muuta kosmeetika ja nahaga kokkupuutuvad ained.

Kui kivi täpne töötlus ei ole teada, on kõige kindlam ehe enne ujumist eemaldada.

Nahk, puit ja töötlemata puuvill

Nahk võib vees jäigaks muutuda, praguneda või venida. Puithelmed võivad paisuda, kaotada värvi või muutuda ebaühtlaseks.

Puuvillane nöör talub küll märgumist, kuid kuivab aeglasemalt kui sünteetiline nöör ning võib korduva kasutamise käigus venida, pleekida või kuluda. Sõlmitud sõbrapaela puhul võib see olla loomulik osa ehte iseloomust, kuid täpse kujuga helmesehte jaoks on sünteetiline nöör sageli kindlam valik.

Käsitsi valmistatud suveehted klaashelmestest ja helmenöörist

Millest teha vett taluv helmestest käevõru?

Algajasõbraliku suvekäevõru jaoks võid valida:

  • klaashelmed, mille pinnaviimistlus on märgitud vastupidavaks;
  • niiskust taluv nailon- või polüesternöör;
  • reguleeritav liugsõlm;
  • võimalikult vähe metallosi;
  • metallosade kasutamisel 316L roostevaba teras.

Liugsõlmega käevõru on suveks mugav, sest sellel ei ole vedruhaaki ega pikendusketti, mille kattekiht võiks vees kiiremini kuluda. Samuti saad ehte enne ujumist lihtsalt käelt eemaldada.

Kuidas valmistatud ehte veetaluvust kontrollida?

Enne kui hakkad uut ehet iga päev kandma, tee väike materjalikatse.

  1. Aseta mõned varuhelmed ja nöörijupp puhtasse vette.
  2. Lase neil mõnda aega märguda.
  3. Kuivata materjalid heleda lapiga.
  4. Kontrolli, kas värv kandus lapile või muutus tuhmimaks.
  5. Vaata, kas nöör venis, muutus pehmemaks või kaotas oma kattekihi.
  6. Kui ehe sisaldab ühendusrõngaid või kinnitust, kontrolli, kas need avanevad või muudavad värvi.

Kodune katse ei jäljenda täielikult merevett, kloori, päikest ega pikaajalist kandmist, kuid aitab märgata kõige kiiremini tekkivaid probleeme.

Seemnehelmeste pinnaviimistluse veekindluse katsetamine

Kuidas suveehet pärast ujumist hooldada?

Kui ehe on saanud märjaks:

  1. loputa see võimalikult kiiresti puhta leige veega;
  2. kuivata pehme lapiga;
  3. lase ehtel täielikult õhu käes kuivada;
  4. ära pane niisket ehet suletud karpi või kilekotti;
  5. kontrolli aeg-ajalt sõlmi, nööri ja ühendusrõngaid.

Päikesekreem ja kehakreem kanna nahale enne ehte paigaldamist. Lase kreemil imenduda ning pane ehe peale viimasena.

Kas veekindel ehe on päriselt olemas?

Ehete puhul tasub sõna „veekindel” kasutada ettevaatlikult. Materjal võib vett hästi taluda, kuid valmis ehe koosneb tavaliselt mitmest osast ning selle vastupidavuse määrab kõige õrnem detail – näiteks pinnakattega ühendusrõngas, liimitud kaunistus või halvasti kinnitatud sõlm.

Kõige muretum suveehe on lihtsa ehitusega: niiskust taluv nöör, sobiva viimistlusega helmed, tugevad sõlmed ja võimalikult vähe kaetud metallosi. Nii saad valmistada ehte, mis sobib suvisesse päeva, talub juhuslikke veepritsmeid ja püsib õige hooldusega kauem ilus.